Värbaja läbipõlemine ei juhtu üleöö. See koguneb tasapisi ja töö, mis kunagi energiat andis, võtab seda ainult ära. Kui sa oled töötanud värbajana kümme aastat või rohkem, tead seda tunnet tõenäoliselt omast käest. Küsimus ei ole selles, kas see juhtub, vaid selles, kuidas sa sellega töötad enne kui on hilja.
Miks värbaja läbipõlemine on teistsugune kui teistel aladel
Värbaja töö on emotsionaalselt kurnav omamoodi viisil, mida on raske inimestele seletada, kes seda ise teinud ei ole.
Sa kannad samaaegselt mitme inimese ootusi. Kandidaat ootab, et sa leiad talle õige koha. Juht ootab, et sa leiad täpselt selle inimese, keda ta vajab. Ettevõte ootab, et sa teeksid seda kiiresti ja odavalt. Kui kõik läheb hästi, märkab seda harva keegi. Kui midagi läheb valesti, on värbaja sageli esimene, kelle poole vaadatakse.
Lisaks töötab värbaja pidevalt olukordades, kus ta peab edastama halbu uudiseid. Kandidaatidele, kes ei saanud ihaldatud ametikohta. Juhtidele, kelle eelarve ei kata turupalka. Kolleegidele, kelle lemmikkandidaat ei läbinud protsessi. See pidev emotsionaalne vahendaja roll kurnab, isegi kui sa seda ei märka.
Peamised läbipõlemise märgid värbajal
Läbipõlemine ei avaldu alati nii, et sa ei taha tööle minna. Sageli tuleb see välja peenemate signaalidena.
Sa märkad, et kandidaatide lood enam ei kõneta sind. Intervjuud muutuvad rutiiniks, mida läbid mehaaniliselt. Sa hakkad vältima keerulisi vestlusi juhiga. Tagasilükkamiskõned, mis kunagi olid osa tööst, tunduvad üha raskemad. Sa oled ärritunud olukordades, mis varem sind ei häirinud.
Need on märgid, et midagi on vaja muuta, mitte märgid sellest, et sa oled vales ametis.
Kuidas vältida läbipõlemist värbajana
1. Loo selge piir töö ja isikliku elu vahel
Värbaja töö ei lõpe ametlikult kell viis. Kandidaadid kirjutavad õhtuti, juhid saadavad sõnumeid nädalavahetusel ja protsessid ei oota. Aga kui sa ei loo endale selget piiri, siis ei tee seda keegi sinu eest.
See ei tähenda, et sa pead kõik sõnumid ignoreerima pärast teatud kellaaega. See tähendab, et sul on aeg, mis on päriselt sinu oma ja sa kaitsed seda sama järjekindlalt kui olulist koosolekut.
2. Tee vahet energiat andvate ja energiat võtvate ülesannete vahel
Mitte kõik värbamise osad ei kurna ühtemoodi. Mõni värbaja saab energiat kandidaatide otsimisest, teine protsesside arendamisest, kolmas juhtidega strateegilisest koostööst. Teades, mis sind laeb ja mis tühjendab, saad planeerida oma päeva nii, et kurnavad ülesanded ei koguneks ühte plokki.
Kui sul on võimalus delegeerida ülesandeid, mis sulle ei meeldi ja ei paku positiiset energiat, kasuta seda võimalust.
3. Ära võta kandidaatide otsuseid isiklikult
Kogenud värbaja teab seda teoreetiliselt. Aga praktikas on raske mitte tunda pettumust, kui kandidaat, kellele sa panustasid palju aega, võtab vastu hoopis konkurendi pakkumise. Või kui juht lükkab tagasi inimese, keda sa pidasid ideaalseks.
Läbipõlemise vastu aitab see, kui sa meenutad regulaarselt endale, et sinu töö on luua parimad võimalikud tingimused heaks otsuseks. Otsus ise ei ole alati sinu kätes, ega peagi olema.
4. Otsi kogukonda teiste värbajatega
Värbaja töö on sageli üksildane, isegi kui su kalender on täis inimesi. Keegi su ümber ei mõista täpselt, mida tähendab hallata kümmet avatud positsiooni korraga, selgitada juhile tuhat korda, miks turg on muutunud, või leida motivatsiooni pärast kolmandat järjestikust ebaõnnestunud värbamist.
Teiste värbajatega suhtlemine, olgu see professionaalne võrgustik, konverentsid või lihtsalt kolleeg teisest ettevõttest, keda aeg-ajalt kohvile kutsud, annab perspektiivi ja meeldetuletuse, et sinu kogemused on normaalsed.
5. Vaata regulaarselt üle, mis sind sellel tööl hoiab
Kümne aasta pärast ei hoia sind tööl samad asjad, mis hoidsid sind esimestel aastatel. See on normaalne. Probleem on siis, kui sa ei vaata üle, mis sul praegu motivatsiooni annab, ja avastab ühel päeval, et vastust pole.
See ei pea olema suur eksistentsiaalne küsimus. Piisab sellest, kui küsid endalt kord kvartalis, mis töös hetkel hästi läheb, mis ei lähe, ja mida sa tahaksid teisiti teha. See harjumus hoiab ära olukorra, kus läbipõlemine on juba täies hoos enne kui sa seda märkad.
6. Tunnusta oma töö tulemusi, isegi kui keegi teine seda ei tee
Värbaja töö on sageli nähtamatu, kui see läheb hästi. Keegi ei anna sulle au selle eest, et tiim töötab hästi koos, sest sa tegid kaks aastat tagasi õige otsuse. Keegi ei täna sind selle eest, et protsess oli kandidaadi jaoks hea kogemus, isegi kui ta ei saanud kohta.
Kui sa ei õpi ise oma tulemusi nägema ja tunnustama, oled sa pidevas olukorras, kus töö tundub tähendusetu. Pea arvestust otsuste üle, mis läksid hästi. Vaata aeg-ajalt tagasi, mida sa oled ehitanud. See ei ole enesekiitus, see on vajalik tasakaalumehhanism ametis, kus positiivset tagasisidet tuleb harva väljastpoolt.
Millal on aeg midagi päriselt muuta
Mõnikord ei piisa piiride seadmisest ja perspektiivi otsimisest. Mõnikord on läbipõlemise põhjus struktuuriline, liiga palju avatud positsioone, juht keda ei saa usaldada, organisatsioon mis ei väärtusta värbamist strateegilise funktsioonina.
Kui sa oled proovinud ülaltoodud asju ja tunned ikka, et töö kulutab sind rohkem kui annab, on see väärtuslik info. See ei tähenda automaatselt, et pead ametit vahetama. Aga see tähendab, et midagi peab muutuma, kas su töökoormus, su roll, su otsene juht või su töökoht.
Kümne aastase kogemusega värbaja on liiga väärtuslik, et kulutada ennast organisatsioonis, mis seda ei näe.
Kokkuvõte
Värbaja läbipõlemine on reaalne ja alahinnatud risk. Erinevalt paljudest teistest aladest töötab värbaja pidevas emotsionaalses koormuses, mis ei ole alati nähtav ei juhile ega kolleegidele.
Läbipõlemise vältimine ei tähenda nõrgaks jäämist. See tähendab, et sa tunned oma piire, kaitsed oma energiat ja vaatad regulaarselt üle, mis sind sellel tööl hoiab. See on sama professionaalne oskus kui intervjueerimistehnika või andmete analüüs, lihtsalt üks, millest räägitakse liiga vähe.
